Manuel REO TAHITI 6e

12 ’ahuru ma piti Te mau vauera : a, e, i, o, u – ä, ë, ï, ö, ü Te mau piri vauera : f (fä), h (hë), m (mö), n (nü), p (pï), r (rö), t (tï), v (vï), Te mau täpa’o : te ’eta (’e), te tärava (ä) ’A pï’äpä i teie mau ta’o : puta, tärava, päpa’i, hepetoma, Ra’iätea Te toma , Te mute … Te periota . Te ’ïfena _ (le tiret) Te hitirere ! Te ’opa / Te ui ? Te päruru ( ) Te toro : Te tïpe’e « » Te temitoro ; Te tü’ati - (le trait d’union) ’A päpa’i i te mau täpa’o i roto i teie mau ’ïrava : ’O vai tö ’oe i’oa / ’Ua topa ’o Teva ’ua ta’i ’öna / ’A ti’a mai Hö’ë ’Ahuru ma hö’ë … Hö’ë hänere e hö’ë Hö’ë tauatini Piti ’Ahuru ma piti … Piti hänere Piti tauatini Toru ’Ahuru ma toru … … Toru hänere … Toru tauatini … Maha … Pae … Ono … Hitu … Va’u … Iva … ’Ahuru … Piti ’ahuru Hö’ë hänere ’A päpa’i i teie mau nümera : 32 - 98 - 107 - 561 - 2013 - 10984 ’A te’a te ta’o i te höho’a tano. HA’AMANA’ORA’A Te pütë ha’apira’a • Te puta • Te puta päpa’i • Te vaira’a tuira • Te tuira poro • Te pënitara pine • Te mau pënitara ’ü • Te mau tuira rimu • Te arata’i rëni • TE PÏ’ÄPÄ TE MAU NÜMERA TE MAU TAUIHA’A NÖ TE HA’API’IRA’A TE MAU TÄPA’O I ROTO I TE TAI’ORA’A