Reo Tahiti CM2

na’ina’ira’a : enfance o’e : famine hia’ai : désirer ardemment vauvau : exposer, étaler ha’afïtï : faire à la manière des Fidjiens 21 ’A FA’ARO’O ’IA MÄRAMARAMA Teie te hö’ë hïmene nö te fenua Futuna. ’A fa’aro’o ’e ’a tai’o. I muri iho, ’a tai’o i te hurira’a nä roto i te reo tahiti. 6 Nö te tauturu ia ’oe Uira’a : g E aha te tueara’a ’e te ta’a’ëra’a i roto i teie mau reo ? g E aha tä ’oe e täpe’a mai ? g ’Ua ’ite änei ’oe i te tahi mau ta’o nö terä ’e terä reo ? g ’A ’imi i te ta’o « ra’i » nä roto i taua mau reo ra. ’A fa’a’ohipa i te mau räve’a : natirara, puta fa’atoro ... Te tahi mau reo e fa’a’ohipahia nei i roto i te Porotoru nö Pörïnetia. 5 Reo tahiti Reo mäori Reo faka'uvea Reo vaihï Reo rapa nui Reo hämoa ta’ata tangata tagata kanaka tangata tagata fare whare fale hale hare fale hoa hoa kaume’a hoaloha hoa ’aumea i’a ika ika i’a ika i’a toru toru tolu kolu toru tolu va’a waka vaka wa’a vaka va’a ra’i ....... ....... ....... rani ....... ... .... Kua kau manatu’i Ki lokü ’iki’iki I temi oge fuli Loku fia ma’uli Pulaka o li’ua I loku tae mai Ko le temi leinei Kua kai pane vali Të ha’amana’o nei au I tö’u na’ina’ira’a I te tau o’e Tö’u hia’ai i te ora ’Aore e mä’a E ha’aputu I teienei Të ’amu nei mätou i te faraoa pata. Tuku mu’a ke fakamatala Tuku mu’a ke fakamatala A tou ’ano’aga Mo leia lakaga Sulu mai okotou lava Fakafiti fakatoga Kua sulu fakasa’amoa Ko Uvea mo Futuna Na mativa mo koloa ’A vaiiho mai iä’u ’ia vauvau ’A vaiiho mai iä’u ’ia vauvau I tö mätou orara’a I terä ra tau ’A ’ö’omo i tö ’outou päreu Ha’afïtï mai, fa’atoga mai Fa’ahämoa atu mätou, Mea iti te mau faufa’a a Wallis ’e Futuna Uira’a : g E aha tö ’oe mana’o i ni’a i teie hïmene : te ’otora’a, te mau reo, te reo futuna ? g ’A tätara mai i te mau mana’o faufa’a tä ’oe i täpe’a mai. g E aha te tü’atira’a i te reo tahiti ? g ’Ua ’ite änei ’outou i te hö’ë hïmene tahiti e fa’ahiti nei i teie mau mana’o ? Nō te parau fare, e parau te reo hämoa fale. ’Ia parau te reo tahiti f, e parau te reo māori wh, te reo rapa nui h … Ha’amana’o ’UA ’ITE AU I TEIENEI Maintenant, je sais > situer des pays ou des îles > parler de déplacement d’un lieu à un autre > comparer la langue tahitienne aux autres langues de la même famille > évoquer, décrire une action au moment où elle se passe TË … NEI ou TË … RA Si je veux savoir ce que tu es en train de faire, j’ai deux manières de demander et répondre : g Të aha nei ’oe ? : Qu’es-tu en train de faire ? (à cet instant même où je parle) Të tai’o nei au. : Je suis en train de lire. g Të aha ra ’oe ? : Qu’es-tu ou qu’étais-tu en train de faire ? (peu importe dans le temps) Të tai’o ra vau. : J’ai déjà commencé à lire (dans le passé) et je continue à le faire. Cette dernière forme est plus utilisée pour sa souplesse d’emploi dans le temps. > dire que je ne suis pas ou que je n’étais pas en train de lire : ’AITA … E … NEI ou ’AITA … E … RA g ’Aita vau e tai’o nei. : Je ne lis pas. (à cet instant précis) g ’Aita vau e tai’o ra. : Je n’étais pas en train de lire. (dans le passé ou dans le présent) Porotoru nö Pörïnetia - te moana Pätitifä - Vaihï - Aotearoa - Rapa Nui - te na’ina’ira’a - te o’e - vauvau ’A TÄMAU 02 Hö’ë noa tuha’a teie o te hïmene 03

RkJQdWJsaXNoZXIy NzgwOTcw