Reo Tahiti CM2

’Ümete Nätura tö ’oe i’oa, nä tö te ao nei E ’ï tö ’oe i’oa, nä te tumu nui Heipuni tö ’oe i’oa, (nä) te mau ’aiväna’a ’O vai rä ’oe nö’u ? ’Ümete färi’i ora Nätura tö ’oe i’oa, ’ia fa’aturahia ’oe E ’ï tö ’oe i’oa, ’ia fa’ahotuhia ’oe Heipuni tö ’oe i’oa, ’ia poiherehia ’oe Te reo pi’i ia ’oe Fa’atura i te nätura. Fano tä’u tama, teie te fenua nö ’oe ’A ho’iho’i iäna, nänä iäna, fa’ifa’i iäna Fano tä’u tama, tei reira tö ’oe ora ’A ho’iho’i iäna, nänä iäna, fa’ifa’i iäna. E reo pi’i teie, ia ’oe e a’u tama ë E manihini noa ’oe, nä teie ’ümete Mai iä’u nei i hi’i i tö’u fenua ’O vai rä ’oe nö’u ’Ümete muhu ’ore. Jacky BRYANT - Rataro OHOTOUA fa’atura : respecter fa’aturahia : être respecté fa’ahotu : enrichir fa’ahotuhia : être enrichi poihere : chérir poiherehia : être chéri ho’iho’i : humer, embrasser nänä : contempler fa’ifa’i : cueillir du bout des doigts ’ï : abondance, rempli de tumu nui : origine manihini : visiteur, invité hi’i : nourrir (allaiter), bercer fano : voyager Nö te tauturu ia ’oe 45 ’A fa’aro’o mai i teie hïmene ’e ’a ha’api’i. Maintenant, je sais > demander l’avis de quelqu’un et donner mon avis : > exprimer une obligation, j’utilise E : g E ’ohi i tä ’outou pehu. > donner un ordre, j’utilise ’A : g ’A tämä i tö ’oe piha ! > exprimer mes sentiments, j’utilise le mot exclamatif ’AUË. Je peux l’utiliser dans n’importe quel contexte avec l’intonation qui convient : ’UA ’ITE AU I TEIENEI E aha tö ’oe mana’o ? > exprimer une interdiction, j’utilise ’EIAHA E : g ’Eiaha e ha’avi’ivi’i i te pape. 3 Plusieurs manières de dire «Environnement» : g Nätura : nö roto mai te reo rätino «nature» g Heipuni : te mau mea e hä’ati ia tätou g Arutaimäreva : te parau nö te fenua (aru), nö te moana (tai) e nö te ra’i (reva) Ha’amana’o I tö’u mana’o, ... Teie tö’u mana’o, ... Të mana’o nei au ë, … ’Auë, ’ua mäuiui tö’u rima ! ’Auë, ’ua manuia vau ! ’Auë te aroha ë ! 14 15 Hïmenehia e toru ’äuri 16 te nätura - te pehu - te ’oire - te vi’ivi’i - ha’avi’ivi’i - päruru - te fa’aru’era’a pehu - reporepo - fa’aru’e - fa’atura - fa’ahotu - poihere ’A FA’ARO’O ’IA MÄRAMARAMA ’A TÄMAU

RkJQdWJsaXNoZXIy NzgwOTcw