Reo Tahiti CM2

53 ’A tä’ü i te rä’au noera ’ia au i te mau nümera ’e te mau ’ü. ’A TAI’O 5 ’UA ’ITE AU I TEIENEI Maintenant, je sais > reconnaître et dire les nombres : ’ahuru, hänere, tauatini, mirioni, miriä. J’utilise MA pour joindre les unités aux dizaines. Lorsque les nombres sont supérieurs à cent et que la dizaine, la centaine ou le millier n’est pas indiqué(e), j’utilise ’E pour annoncer ce qui suit l’élément manquant. g 907 : iva hänere ’e hitu g 9 067 : iva tauatini ’e ono ’ahuru ma hitu g 900 967 : iva hänere tauatini e iva hänere e ono ’ahuru ma hitu > utiliser les formules courantes pour écrire une lettre : g E ta’u tamaroa here ë … / Nä Mämä iti ë. g Të ’äpä atu nei au … / Të aroha atu nei au … / Fa’aitoito … / Pärahi ... > utiliser quelques formules de voeux : g ’Ia ’oa’oa i te ’öro’a Noera. / ’Ia ’oa’oa i tö ’oe mahana fänaura’a. > exprimer un souhait (Je désirerais avoir...) : g Të hia’ai nei au i te tahi tao’a höro’a. vare’au - mirioni - miriä - te rata - te tao’a - höro’a - të fätata maira - ’Ia ’oa’oa ’outou i teie … ’A TÄMAU 19 58 58 58 58 58 58 58 236 236 236 236 236 236 2005 236 236 2005 2005 2005 2005 236 925 925 618 618 618 925 925 925 925 925 74 080 74 080 74 080 pae ’ahuru ma va’u g matie piti hänere e toru ’ahuru ma ono g re’are’a iva hänere e piti ’ahuru ma pae g ’ute’ute piti tauatini e pae g nïnamu hitu ’ahuru ma maha tauatini e va’u ’ahuru g vare’au ono hänere hö’ë ’ahuru ma va’u g puätou

RkJQdWJsaXNoZXIy NzgwOTcw