Reo Tahiti CM2

65 11 ’A PÄPA’I E hia moni tö teie mau tauiha’a ? ’A pähono ma te päpa’i reta i te moni i roto i tä ’oe puta päpa’i. 10 ’UA ’ITE AU I TEIENEI te moni parau - te mätini rorouira - te rïpene uira - te niuniu ’äfa’ifa’i ’A mä’iti i te tahi tao’a höro’a nä tö ’oe metua vahine ’e ’a päpa’i i te tahi täreta nehenehe nö te ’öro’a o te mau mämä, ’ia au i te hi’ora’a i muri mai. Nö te tauturu ia ’oe häviti, purotu : belle marü : douce ha’apa’o : attentionné te … roa a’e : le / la plus … Nä tö’u mämä here ë, Nö tö ’oe ’öro’a, të püpü atu nei au i te …… ’e te ……. . ’O ’oe te mämä …… o te ao nei. E riro ä ’oe ’ei mämä ……. . Të ’äpä maita’i atu nei au ia ’oe. ’Ia maita’i ’oe e Mämä i teie mahana ’öro’a nö ’oe. Päpa’ihia e …… 1 - E hia moni te hei ’arapo’a ? 2 - E hia moni te niuniu ’äfa’ifa’i ? 3 - E hia moni te ’ahu ? 4 - E hia moni te pütë ? 5 - E hia moni te tïa’a ? 6 500 F 30 000 F 4 200 F 5 300 F 8 450 F ’Ia ’oa’oa ’oe i te ’öro’a o te mau mämä Maintenant, je sais > demander à quelqu’un ce qu’il veut faire et répondre : > demander le coût de quelque chose et donner son prix : E aha tä ’oe ’ohipa e hina’aro e rave ? Të hina’aro nei au e ho’o mai i te tïa’a. E hia moni teie pütë ? E toru tauatini faräne. ’A TÄMAU

RkJQdWJsaXNoZXIy NzgwOTcw