70 ’A TAI’O ’A fa’atü’ati te höho’a ’e te ’ïrava. ’E ’a päpa’i tä ’oe pähonora’a i roto i te puta päpa’i. 6 ’ie, päua : voile rei mua : proue rei muri : poupe nï’au fa’atere : gouvernail päinu, pänu : dériver sous l’action du courant ou du vent, aller à la dérive, flotter Nö te tauturu ia ’oe E ’ïrava ……. Nö te mea, ……. E ’ïrava ……. Nö te mea, ……. E ’ïrava ……. Nö te mea, ……. ’A pätia e piti ’äpo’o, i muri noa a’e i te päua, i nä pae e piti o te rä’au. ’A rave i nä nï’au e piti e toe nei. ’A pätia atu i roto i nä ’äpo’o e piti. Teie ïa te mau pänu o te tïtïräina. ’Ïrava 2 ’A rave i te tahi täpü rä’au pürau marö. ’A tarai i te tahi hope’ara’a o teie täpü rä’au mai te muara’a o te tahi va’a. ’Ïrava 3 ’A rave i te nï’au. ’A tarai i nä hope’ara’a e piti o te nï’au. ’A rave i te rau’ere. ’A tui i teie rau’ere i te nï’au. E noa’a mai ïa te päua, ’aore rä te ’ie o te tïtïräina. ’Ïrava 4 ’A ha’aputa i te tahi vähi i ni’a i teie täpü rä’au. ’A pätia i teie päua i roto i nä ’äpo’o e piti i ni’a i teie rä’au, ’ia ti’a te päua. ’Ua oti ïa te tira ’e te ’ie. ’Ïrava 6 ’A rave i te nï’au ni’a o te tira (päua). ’A fa’aho’i i teie nï’au o te päua i muri, i raro. ’A pätia i teie nï’au i muri, i roto i te rä’au. ’Ïrava 5 ’A rave i te tahi nï’au i toe mai. ’A pätia i teie nï’au i te rei muri, i roto i te rä’au. ’O te nï’au fa’atere ïa. ’Ïrava 1 Höho’a 1 Höho’a 2 Höho’a 3 E ’ïrava ……. Nö te mea, ……. E ’ïrava ……. Nö te mea, ……. E ’ïrava ……. Nö te mea, ……. Höho’a 4 Höho’a 5 Höho’a 6 TÏTÏRÄINA - 1 täpü rä’au pürau marö - 4 ’aore rä e 7 nï’au marö - 1 rau’ere matie ’aore rä marō ’IA AU littéralement « pour convenir» permet de rendre les expressions françaises selon, suivant, d’après, conformément à... : g ’A hämani i te tïtïräina ’ia au i te mau höho’a. g ’Ia au i te päpa’ira’a, e fa’aineine tätou i te mau mätëria. Ha’amana’o
RkJQdWJsaXNoZXIy NzgwOTcw